Aly Valvas, Tartu Ülikool, IT mitteinformaatikutele 1a
Kodulehte olen kunagi teinud Edicyga ja HTML-koodi kirjutamise oskus puudub. esimeste ülesannete juures võiks olla rohkem näiteid, mida läbi teha, et ei eksiks ülesannete lahendamisel. Head oleksid näidised, kuidas asi peaks välja paistma. Materjalide rohkus esialgu võtab silme eest kirjuks, aga ilmselt jäävad mõned kasutusse ja teised saavad vähem tähelepanu.Codecademy ülesannete lahendamine tundus päris hea esialgu asja kätte saamiseks.
EV sünnipäeva eel teel Tartust Pärnusse 22.02.2018
Korraldustoimkond
Ülesande 1 algusessenormaaltekst
vähendatud 70% kiri
allakriipsutatud tekst rohelisel taustal
paksus kirjas Comic Sans MS kiri
see tekst on rohelises kaldu stiilis kirjutatud
kirjutatud Baveuse stiilis
kirja suurus suurendatud 150%
punane tekst on läbi kriipsutatud
normaaltekst
President Kersti Kaljulaid ültles nõnda 24.02.2018 aastal:
Maailma mõistmine on inimeseks olemise oluline osa, millest ei tohi loobuda. Ühiskond ei tohi jaguneda vähesteks teadjateks ja paljudeks tarbijateks, keda masinad hoiavad elus, informeerivad toimuvast ja kelle suhtumine maailma ja ühiskonda kujuneb vastavalt sellele, kuidas algoritmid seda suunavad.
kohtume Rõngu endises vallamajas
1 Koolitused
2 Koolitused
Korraldus
Puhvetid
Korraldustoimkond
Ülesande 2 algusesse
Kaslaste häälitsused koosnevad näugumisest, kurrumisest, urisemisest, nurrumisest ja kähisemisest. Näugumine võib olla inimesele tavaliselt kuuldamatutel sagedustel. Osa sellest on perekonnal ühine (suuremate kaslaste puhul madalamad helid), osa ainult kasside spetsiifiline, osa õpitav. Näiteid kasside märgisüsteemist (väga lihtsustatult): Kurrumine on alati positiivne. Madala tooniga kurrumine tähistab tavaliselt kutset. Kõrgema tooniga kurrumine on üldiselt lihtsalt sõbralikkuseavaldus. Kurrumine võib lõppeda näugatusega, mida võib võtta täpsustusena. Urisemine on alati negatiivne, kui ei ole tegu mänguga: Madal aeglane urisemine on hoiatus, millele rünnakut ei järgne peaaegu kunagi (näiteks, kui teine kass tuleb söömise ajal segama). Intensiivsem ja kõrgem urisemine, mis võib lõppeda madala kõrgeneva näugumisega, eelneb üldiselt kaklusele, ent üritab veel kaklust ära hoida. Kähisemine on alati väga negatiivne, isegi mängu puhul võib näidata liialdamist: Eelneb tihti vahetult rünnakule, isegi kui vastane proovib põgeneda Nurrumine väljendab rahulolu mõnusa keskkonnaga, rahulolu määra näitab nurrumise intensiivsus. Kui kass on haige või suremas, siis võib ta üritada ennast kurrumisega rahustada, lõdvestada. Kass võib üritada end nurrumisega maha rahustada ka siis, kui miski teda häirib (näiteks süllevõtmine)[3] Näugumise võimalikud kasutusalad kattuvad teiste häälitsuste kasutusaladega (siin on ainult üldnäited, arvestamata täpse intonatsiooni ja sellest tulenevate tähendusvarjunditega): Vali kime näugumine, mis lõpus madalamaks muutub, on hoiatus. Vali kime näugumine on pulmakutsung. Madal madalduv järsult lõppev näugatus on üldiselt kutsung. Väga kõrge tooniga piiksumisega kutsub ema poegi. Enamikul juhul on näugumise intonatsioon inimesele suuremal või vähemal määral intuitiivselt arusaadav – kõige üldisemad vahemikud ka inimesele, kes pole varem kassidega kokku puutunud. Kasside kehamärgid koosnevad liikumisest, mõned näited: Ohu korral ajavad kassid turja küüru, see väljendab hoiatust. Kõrvade lidusseajamine on hoiatus Füüsiline kontakt väljendab üldiselt positiivset suhtumist, kui ei ole tegu võitlusega. Pilgud ja muu omavad mitmesugust aimatavat tähendust. Lisaks kasutavad kassid suhtlemiseks lõhnasid.Allikas:http://www.tmk.edu.ee/~mskukovski/kolmas.html
Kaslaste häälitsused koosnevad näugumisest, kurrumisest, urisemisest, nurrumisest ja kähisemisest. Näugumine võib olla inimesele tavaliselt kuuldamatutel sagedustel. Osa sellest on perekonnal ühine (suuremate kaslaste puhul madalamad helid), osa ainult kasside spetsiifiline, osa õpitav. Näiteid kasside märgisüsteemist (väga lihtsustatult): Kurrumine on alati positiivne. Madala tooniga kurrumine tähistab tavaliselt kutset. Kõrgema tooniga kurrumine on üldiselt lihtsalt sõbralikkuseavaldus. Kurrumine võib lõppeda näugatusega, mida võib võtta täpsustusena. Urisemine on alati negatiivne, kui ei ole tegu mänguga: Madal aeglane urisemine on hoiatus, millele rünnakut ei järgne peaaegu kunagi (näiteks, kui teine kass tuleb söömise ajal segama). Intensiivsem ja kõrgem urisemine, mis võib lõppeda madala kõrgeneva näugumisega, eelneb üldiselt kaklusele, ent üritab veel kaklust ära hoida. Kähisemine on alati väga negatiivne, isegi mängu puhul võib näidata liialdamist: Eelneb tihti vahetult rünnakule, isegi kui vastane proovib põgeneda Nurrumine väljendab rahulolu mõnusa keskkonnaga, rahulolu määra näitab nurrumise intensiivsus. Kui kass on haige või suremas, siis võib ta üritada ennast kurrumisega rahustada, lõdvestada. Kass võib üritada end nurrumisega maha rahustada ka siis, kui miski teda häirib (näiteks süllevõtmine)[3] Näugumise võimalikud kasutusalad kattuvad teiste häälitsuste kasutusaladega (siin on ainult üldnäited, arvestamata täpse intonatsiooni ja sellest tulenevate tähendusvarjunditega): Vali kime näugumine, mis lõpus madalamaks muutub, on hoiatus. Vali kime näugumine on pulmakutsung. Madal madalduv järsult lõppev näugatus on üldiselt kutsung. Väga kõrge tooniga piiksumisega kutsub ema poegi. Enamikul juhul on näugumise intonatsioon inimesele suuremal või vähemal määral intuitiivselt arusaadav – kõige üldisemad vahemikud ka inimesele, kes pole varem kassidega kokku puutunud. Kasside kehamärgid koosnevad liikumisest, mõned näited: Ohu korral ajavad kassid turja küüru, see väljendab hoiatust. Kõrvade lidusseajamine on hoiatus Füüsiline kontakt väljendab üldiselt positiivset suhtumist, kui ei ole tegu võitlusega. Pilgud ja muu omavad mitmesugust aimatavat tähendust. Lisaks kasutavad kassid suhtlemiseks lõhnasid.Allikas:http://www.tmk.edu.ee/~mskukovski/kolmas.html
Ülesande 4 algusesse| Esmaspäev | Teisipäev | Kolmapäev | Neljapäev | Reede | Laupäev |
|---|---|---|---|---|---|
| 8:15 Veebilehtede loomine (e-õpe) | 8:30 Infoturve (loeng) | 8:30 Majanduse alused (seminar) | |||
| 16:15 Digimaali alused (praktikum) | 18:15 Majanduse alused (loeng) | 12:15 Operatsioonisüsteemid (loeng) | 10:15 Operatsioonisüsteemid (praktikum) | ||
| 18:15 Digimaali alused (praktikum) | 14:15 Äriprotsesside juhtimine (loeng) | 12:15 Infoturve (praktikum) |
|
Kass armastab kala |
|---|
Vabariigi President Vabariigi aastapäeva kontserdil ja vastuvõtul Eesti Rahva Muuseumis |
||
|---|---|---|
| "Soovin teile südamest õnne meie Isamaa sünnipäeval. See päev liidab meid rõõmus ja mures, töös ja võitluses. Lubage rahva nimel kinnitada: Eesti on tänulik, et riigi kõige tähtsamat päeva pühitsevad meiega koos kõik meie naabrid; kogu Põhjala riikide pere eesotsas Soomega; ning Euroopa Liidu ja Atlandi Liidu riigid, meie poliitilised partnerid." Nõnda alustas oma kõnet Eesti Vabariigi 80. sünnipäeval president Lennart Meri. Ja mul on siiras rõõm nentida, et kõik nimetatud on jätkuvasti me kõrval – selle erisusega, et nüüd oleme meie juba täiesti võrdse tegijana ses rivis Me ise oma võrdsust muidugi alati ei usu. Ehkki tegime just eduka eesistumise Euroopa Liidus. Ja kuigi vahel tundub, et e-riigi tutvustamisele kulub meil rohkem auru kui tema edasiarendamisele, kõlbame partneritele eeskujuks aga küll. Selles, muide, pole midagi uut. Lord Wedgewood, Inglise Panga direktor, lausus 1943. aastal „Eesti oli kõige paremini valitsetud väikeriik Põhja-Euroopas". Nii on meenutanud meie riigi 30. sünnipäeval eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes August Rei. Rei kirjeldas, millise imetlusega välismaailm vaatas Eesti edusamme ja kui vähe eestlased ise seda toona hinnata mõistsid. Tema sõnul öeldud Eesti juhtidele tihti: „Teie keskel leidub isegi niisuguseid, kes alatasa nurisevad, et kõik olevat halb ja minevat järjest halvemaks. Tõeliselt aga vaevalt leidub teist rahvast maailmas, kes oleks kunagi teinud nii imetlusväärseid edusamme nii lühikese ajaga". Nojah, kallid sõbrad, mõned asjaolud on jäävad. | Eks sedagi ole hea märkida sel riigi 100. sünnipäeval. Ega muu maailm ei saagi mõista, et üht poleks ilma teiseta. Nõudlik rahulolematus ja samas usk, et homne päev on tänasest parem, kui kõvasti tööd teeme – see oli siis ja on praegugi see võti, mis avab ukse me paremasse tulevikku ja aitab seletada kiiret arengut viimase veerandsajandi jooksul, mil me oleme jälle saanud ise oma maal otsustada. Niisiis – jätkame nõudlikult, aga ärme lase sel nõudlikkusel varjutada rõõmu me riigi heast käekäigust! Olgem rõõmsad, et oleme heal järjel – maailma riikidest on meist rikkam vaid viiendik. Aga Eesti vajab enamat. Väikeriik vajab suuri mõtteid ja suuri eesmärke, meiesugustel pole aega ajaloo kulgu lihtsalt kaasa teha. Eesti riigi eesmärk peab olema ajatu ja ta ongi. See eesmärk on selgelt kirjas meie põhiseaduses – Eesti riik on loodud kaitsma sisemist ja välimist rahu ning tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Nende eesmärkide saavutamiseks on Eesti riik rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Kokkuvõtlikult – Eesti eesmärk on olla igal ajahetkel väärikas riik. Eelkõige meie endi silmis, seejärel partnerite, liitlaste ja naabrite silmis. Seda eesmärki tuleb täita headel, aga veel enam keerulistel aegadel, milliseid meil kahtlemata ka järgmisel sajal aastal ees seisab. | Aga mida tähendab väärikas riik? Mis mõjutab riigi väärikust? Mida üks väärikas riik alati teeb ja mida ta kunagi ei tee? Ja mida üldse tähendab, et riik teeb? Eks seda, mida me kõik teeme – Eesti ongi me kõigi tegude summa. Riigivanem Jaan Tõnissoni sõnadega, anno 1928: "Riik oleme meie ise. Kui meie riigilt midagi nõuame, siis nõuame iseendilt." Kogukondade, omavalitsuste ja riigi koostöös, vabatahtlikku ja riigitööd lõimides, muidugi ka ette võttes ja riskides, toimetame oma kodus, oma Eestis, ikka Jaan Tõnissoni sõnade vaimus, tasapisi Eestit edendada. Ikka kõik 1,3 miljonit ühtemoodi, ei üks tähtsam kui teine. Ei üks tähtsam kui teine. Teisiti me ei saa. Eesti eest Vabadussõjas ja rahvusvahelistel missioonidel võideldes langenud – nad kõik väärivad meie, elavate, parimat pingutust. Vigastatud sõjameestele, kes täna on meie hulgas, saame oma tänu öelda, aga teiste mälestuseks peame edasi minema. Ka täna, siin Eesti Rahva Muuseumis, mõtlen ma neile, kes kaitsevad Eestit kodust kaugel. Mõtlen ka teile, kes te olete tänasel talveööl tööl, valvates meie turvalisuse järele. Veelgi üldisemalt – alailma taban ma ennast peale tööpäeva kodu poole sõites tänutundega mõtlemast kõigi Eesti inimeste peale, kelle tegemistest tuleb kokku meie tänane Eesti. Eestis on alati nii olnud – meie oma inimeste Eesti on see, mis sünnib meie koostööst, peres ja kogukonnas. Seda Eestit ei kirjelda lärmakas väitlus, vaid rahulik kulg – vanematelt lastele, lastelt lastelastele. Iga põlvkond saab vanematelt Eesti, mida on hoitud parimas korras, nii nagu aeg ja olud on võimaldanud. Niisamuti püüab iga põlv sama korras majapidamise jälle endast maha jätta. |
| Ostukorv | |
| 5.märts 2018 | |
| Sepik | |
| Või | |
| Banaan | |
| Juust | |
| Pasteet | |
siseviitade lisamine
vaja veel täiendada!välisviitade lisamine
Tartu Ülikool
Rõngu Otepää KäsitööTee toimub 21.07.2018a.
Hea KäsitööTeest osavõtja, täida 10. aprilliks järgnev küsimustik: